1. Tulge uuringule sellises seisundis mis võimaldaks uuringut teha. Või valmistage oma last uuringuks (täpsemalt kirjeldatud uuringu tegemise korras). Enne uuringut proovige võimaluse korral hästi magada ja mitte tarvitada midagi mis stimuleerib Teie keskendumisvõimet: energiajook, kohv jne.
2. Võtke endaga kaasa kooli iseloomustust vms. või proovige endale meelde tuletada kus Teie raskused keskendumisega/õppimisega ilmnevad, kas nad on ajutised või esinevad pidevalt. Proovige oma raskusi kirjeldada ajateljel või kui olete täiskasvanu siis mis hetkedel need raskused kõige rohkem segavad.
3. Kognitiivsete funktsioonide uuringu tulemusena oleks tarvis planeerida edaspidi kas konsultatsiooni (mis siis edasi teha) või teraapiad.
4. Uuring näitab häire tunnused: ta ei näita diagnoosi, vaid teatud häire tunnuste esinemist käesoleval ajahetkel. Diagnoosi paneb psühhiaater.
5. Kui uuring ei kinnitanud ATH-d või õppimisraskusi võib kaalutleda isiksuse uuringut, et aru saada kas ja kuidas isiksusega seotud mustrid mõjutavad Teie funktsioneerimisele. Ja anda Teile soovitusi, kuidas saaks sellega toime tulla.
6. Uuringu tulemustega Teie saate pöörduda kas arsti poole või Rajaleidjasse. Arst saab aidata diagnoosi püstitamisel ja ravi määramisel/planeerimisel, Rajaleidja otsustab sobiva õppevormi üle.
7. Uuringu ajal võivad tulla ette erinevad emotsionaalsed rektsioonid uuringus ebaõnnestumise korral, mis võivad olla osa uuringu protsessist.
8. Kui mingi asi uuringus ebaõnnestub või Teie ei saa aru – ärge häbenege asja küsimast spetsialisti poolt. Kui on raskusi või olete väga ärev vms. uuringu käigus, andke sellest teada spetsialistile.
